Tartu vabaühendused koos Tartu Linnavalitsega arengukava kallal

11. august 2006

Tartumaa Vabaühenduste Koostöökoja ettepanekul lepiti täna hommikul Tartu arengukava avalikul arutelul Tartu Linnavalitsusega ühiselt kokku, et töötatakse välja ja viiakse ellu kodanikuühiskonna arendamise tegevuskava. Koostöökoda on ettepanekud ka asjahuvilistele tutvumiseks koja kodulehele välja pannud, koostookoda.googlepages.com.

Arengustrateegia 2030 sätestab üheks Tartu tuleviku väljakutseks kodanikuühiskonna tugevnemise ning sedastab, et Tartu on vastutustundlike ja algatusvõimeliste kodanike linn. Tartu arengukava eelnõus puuduvad aga hetkel selle eesmärgi saavutamiseni viivad tegevused, mistõttu otsustasid Tartu vabaühendused käe külge panna.

Kamp vabatahtlikke kahtleb linnavalitsuse tõsiduses arengukava koostamisel ning peab oluliseks enda nõu ja jõuga sellesse protsessi sekkuda.
Linnapea sõnul pole aga põhjust muretsemiseks, kuid ei saada Tartumaa Vabaühenduste Koostöökoja inimesi ka ukselt lihtsalt minema, vaid nõustub nende sooviga arengukava väljatöötamise juures aidata.

Kodanikuühiskonda defineeritakse Eesti Kodanikuühiskonna Arengukontseptsioonis kui inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone.

Tartumaa Vabaühenduste Koostöökoda loodi 14. juunil 2006. aastal ning teeb koostööd eesmärgiga hoida ja arendada vabaühenduste tegutsemisvõimalusi Tartus ja Tartumaal. Koostöökoda ootab kõiki Tartus ja Tartumaal registreeritud inimesi, tegutsevad mittetulundusühinguid, seltsinguid ja sihtasutusi endaga ühinema. Kõigil soovijail tuleb võtta ühendust Tartumaa Vabaühenduste Koostöökoja esindaja Piret Taluriga- tel 528 9262.

Reporter Eleri Helimets

Veronika Kalmuse videoloengu 10 juhtmõtet.

1. Info on muutunud kaubaks. (tarbitakse) 2. On muutunud suhted põlvkondade vahel. Justkui ''muna õpetab kana'', sest lapsed ja noored võtavad kasutusele uue tehnoloogia ja on selle kasutamises pädevamad, õpetades sageli endast vanemaid. 3. Noore kujunemist mõjutavad meedia, kodu, kool ja eakaaslased. (sotsialisatsiooniväli) 4. Lastele suunatud reklaami suhtes on Eesti täiskasvanud üsna protekstsionistlikud. 5. Heaolurežiimid ja vanemlikud strateegiad on omavahel tugevalt seotud. 6. Kooli roll vahendajana on Eestis tagasihoidlik. (2005.a MEDIAPPRO) 7. Raamatute ja ajakirjade lugemiseks, raadio kuulamiseks kulutatakse aina vähem aega. On toimunud ümbermeediastumine, kus Internet on muutunud valitsevaks meediumiallikaks. 8. Läbi online võimaluste on noortel võimalus loovkasutamisele. Annab seginägematud võimalused kaasa rääkimiseks ühiskonnaasjades. (nt. blogid, kommentaariumid jne) 9. Interneti kasutatakse suurimal määral koolitööks, suhtlemiseks ning muusika & filmide kuulamiseks/vaatamiseks, mängitakse online mänge ja vaadatakse videoid. 10. Eesti õpilased kasutavad kõige enam sotsiaalsuhtluseks Internetti. (Nt. MSN) Eakaaslased- "Muna õpetab muna!"